Wednesday, 27 October 2010

Leivategu.


Mida teha, kui Inglismaal (head) rukkileiba ei õnnestu leida, aga tahaks? Korra proovisin ise juuretist teha, kuid ei läinud käima. Polnud ka parajalt sooja kohta, kus seda hoida. Nüüd siis sain Eestist "pojakese". Tänud, K! Pidi teine reisivintsutused üle elama ja oleks peaaegu pasteedi pähe nahka pistetud ;)
Asusin katsetama, kas tal veel eluvaimu ka see on. Võtsin "poja" (väike peotäis, umbes 100ml)külmkapist välja ja hoidsin veidi aega soojas (süles!). Segasin juurde umbes 0,5 l käesooja vett ja sõelusin rukkijahu (umbes 300 g, Dowes Farm organic wholegrain rye flour), et oleks õhulisem. (Teisel korral lisasin 2 kuhjaga spl Greek natural jogurtit, ehk annab hoogu käärimiseks. Pole juuretises kindel) Segamiseks kasutasin puulusikat. Väidetakse, et metall pole hea, võib reageerida. Saadud körti hoidsin tunnikese soojas, ööseks mähkisin teki sisse. Toasooja kõigest 21 kraadi. Hommikul (10h) igatahes segu vahutas, seega eluvaim sees! Toitsin veelkord, lisades pool kruusi sooja vett (2.katse - kruusitäis vett) ja rukkijahu. (Teisel katsel toitmist ei teinud, segasin kokku, kahte võitatud vormi ja leigele radikale kerkima.) Maitse oli hapu! Jätasin õliradika peale käima. Kella nelja paiku oli lõpuks aega taigen kokku segada. Võtsin vedelast segust juuretiseks kolm lusikatäit, lisasin jahu, lasin veelkord käima minna ja siis külmkappi. Taignasse lisasin 3 tl meresoola, 3 spl (väikese kuhjaga) pruuni suhkrut, pool kruusi rukkihelbeid, pool kruusi kõrvitsaseemneid, pool kruusi päevalilleseemneid, pool kruusi nisujahu, 1spl köömneid, ülejäänud rukkijahu (kokku 1kg)( Teisel korral kokku 0,5 kg või veidi rohkem). Üritasin sõtkuda, kleepus hirmsasti, liiga tihke, aega vähe. (Teisel korral segasin puulusikaga elu eest, jätsin vedelama, käega ei sõtkunud).

Nii ta siis läks kahte vormi kerkima. Teisel katsel kerkis juba paremini! Küpsema kõige kõrgemal kuumusel 20-30 min, tasapisi alandasin kuni 180 kraadini (tavaline koogiküpsetuskuumus), umbes 1,5 tundi. Ahju põhja panin vormi veega ja ka vahepeal pritsisin veepritsist. Lõhn oli imeline! Esimene leib tuli liiga kõva, kuigi hoidsin öö läbi märja räti sees, kuid maitses hea. Teine juba märksa pehmem, ilmselt ka tänu jogurtile. Antud jutt ei ole leivaküpsetusjuhend vaid meelespea iseendale kahest küpsetuskorrast. Kogemuste kasvades ilmselt teen korrektiive!
Toidutare
Sourdough tips


Nämma!

6 comments:

Diana said...

Onikka keeruline saada koguleiva maitset võõrsil... Sa said hakkama! Tubli! Mulgi tuli leiva tegemise isu peale. :))

Siret said...

Ma ka ikka mõtlen, et peaks katsetama selle leivaküpsetamisega - aga jube suur ettevõtmine tundub olevat!

Tubli igaljuhul - eriti hea, et kogemust jagasid :D

Margit K. said...

Väga lahe! Mul naabrinaine ikka küpsetab iga nädal leiba ja mina saan sealt tihti oma osa, kuid ise pole veel selleni jõunud, et oma leivataigna ahju saaks. Aga tahaks ja võiks ja peaks! Jõudu!

AlleRaa said...

Aitäh, Diana, Siret ja Margit! See tundus mullegi suur ettevõtmine! Tegelikult on kõige keerulisem ajastamine. Ei oska täpselt planeerida, et vot selleks ajaks on taigen kerkinud, saan hakata küpsetama. Eks kogemus tule ajaga!

Meeli said...

Jah, kodune leib on ikka kõige parem. Sa oled väga tubli! Ja tänapäeval ei tule sõtkuda nii kaua, et "ahju esine märg" oleks. Ma ka segan kokku ja jätan enne ahju pistmist vormi kerkima.

AlleRaa said...

Tänud, Meeli! Ma olin väheke mures, et sõtkunud hoogsalt. Mure kohe väiksem, kui tean, et ka sina teed samuti!