Friday, 27 December 2013

Charlie’s Mittens. Charlie käpikud.




The story of these tiny mittens began when I was knitting a previous pair of mittens.
Little Charlotte was sitting beside me, and she constantly admired and caressed the half-finished mittens. ‘How lovely and soft and warm and much better than store-bought they are!’ This was the first time in her life she had seen how to knit mittens. She tried to follow the pattern and see how black and white squares of the pattern turned to black and white loops on the needles. It was a great joy for her to see how the thumb was knitted in the thumb hole. It was really heartwarming for me to see the child so interested in the process. This girl had to get her own mittens for Christmas, despite the fact that here in England it isn’t really so cold in winter time, snow is rarely seen here and children are running around with jacket or coat buttons open rather than warmly wrapped in shawls, hats and mitts. So these mittens were born without any sort of rules to comply with and in the girl's favorite color - yellow.

The pattern is from the Kihnu Roosi Käsitöökogu, pattern number 47.
It’s a beautiful pattern, but I couldn’t remember it; so I had to draw it up in Excel and follow it stitch by stitch.
My project page in Ravelry. 




Nende pisikeste käpikute lugu sai alguse siis, kui ma eelmist kindapaari kudusin. Väike Charlotte istus mu kõrval, aina imetles ja paitas poolikuid kindaid: küll on ikka ilusad ja pehmed ja soojad ja palju paremad, kui poest ostetud! Laps nägi esimest korda elus, kuidas kindaid kootakse. Ajas näpuga mustris järge ja vaatas, kuidas mustast ruudukesest saab must silmus ja valgest ruudukesest valge silmus. Pöidla kudumine tegi talle suurt rõõmu, nähes, kuidas pöidla-auku kasvab pöial. Teeb ju südame soojaks, kui laps nii siiralt huvi tunneb? See laps pidi ju jõuluks oma kindad saama, vaatamata sellele, et siin Inglismaal eriti miinuskraade pole ja lapsed jooksevad pigem hõlmad laiali ringi, kui soojalt sissemässitult. Nii need kindad sündisid, ilma igasuguseid reegleid järgimata, neiu lemmikvärvi - kollased.
Muster pärit Kihnu Roosi Käsitöökogust, nr. 47.
Ilus muster, kuid meelde mulle mitte ei jäänud, pidin välja joonistama ja järge ajama kogu aeg.
Lõnga ja vardainfo Ravelry's.

15 comments:

Muhv said...

Nii mõnusat värvi, juba see kollane annab sooja, ilusast mustrist rääkimata.

Heli said...

Tore laps!

Diana Tammann said...

Lapsed on nii vahetud. :)Ilusad kindad.

Liisa said...

Nii armas kindasaamiselugu. Ja selline kuduhuviline teeb ju kudujale palju puhast roomu. Ilusad kuldsed kapikud

Lilian Kallas said...

Väga lahedat värvi käpikud! Usun, et laps kannab neid uhkusega.

Arnikai said...

Ilus lugu - ja ikka armastusest! Vahvat aastavahetust!

AlleRaa said...

Suur tänu, armsad sõbrad! Tegelikult kollane ja valge väga hea kombinatsioon pole, sest muster ei paista hästi välja. Võib-olla ka seetõttu, et kollane on rohkem sinepikarva ja valge pole mitte päris lumivalge.

Triin said...

See on nagu armas muinasjutt :) Ainult lapsed suudavad sellisel kujul imestada, rõõmustada ja huvi tunda. Kindad on tõeliselt ilusad ja kindlasti rõõmustavad last!
Head aastalõppu!

Elina K said...

No ütle nüüd seda inimese silma, eks-ju ... minu esimene mulje oli: kollane päikese- ja lillesära ning liivane rand. Lisaks laineid ja pisut punaseid purjeid, et veteväli nii lage ei oleks!
Ja kes teab, ehk oli see kindakudumine uue käsitöötegija "sünnihetkeks"!

AlleRaa said...

Suur tänu, Triin ja Elina! Muuseas, ma ise mõtlesin ka, et sellest väikesest neiust võib kuduja sirguda :)

yarnstylist said...

What beautiful mittens! I love your color combination, the yellow is so cheerful!

Murakamari said...

Väga armsad!

Helen said...

Väga armsad kindad! Ja selge see, et selline laps lihtsalt pidi oma kindad saama!

Ingi said...

Kaunid kindad, mõnusat värvi!

AlleRaa said...

Suur tänu!
Thank you so much!